Loen ja uudistan

Laupäev, 27. veebruar 2010

Laudpõrand

Lõpuks sai meie söögitoa ja elutoa põrand valmis. Nii nagu ikka, ei laabunud kõik plaanipäraselt, aga praeguseks on tehtud.

Kõige enne tunnistan, et põrandalaud polnud just selline nagu soovisime. Laud olemas, peab selle ikkagi ju maha panema. Esiteks, ei saanud kasutada lauda toa laiuselt ja teha tuli jätkatud põrand. Teiseks, laud kuivas põrandal nii palju kokku, et nende liitekohtadesse oleks võinud komistada. Nii see asi ei lähe. Tuleb üles võtta ja uuesti teha. Hoogu võetud, asja üle aru peetud hakati tööle. Kogu põrand lahti ja uuesti maha. Peale selle, et põrand on kaks korda maha pandud ei saanud ka lihvimine viperusteta mööda. Terve nädal plaanisime tööd meile sobivale päevale. Abikaasa läks hommikul lihvijat rendist tooma, mina jäin koju valvesse. Kaks-kolm minutit enne mehe ja lihvja saabumist läks elekter ära. Tore küll. Mehe vend lohutas, et ehk tuleb kohe tagasi. Kus sa sellega. Elekter võeti ära kogu päevaks. Kusjuures ma ei saanud meilitsi saadetud plaanilise elektrikatkestuse teadet miskipärast kätte ja nagu kiuste olime just selle päeva valinud. No tore lugu küll. Mis siis ikka. Päevotsa ootamist ja õhtul tööle. Lihvimine algas 16.30 ja valmis sai tsipa enne kolme öösel. 10+ tundi seega. Ma ise küll ei lihvinud, seda tegi mees koos vennaga. Põrand lihvitud ja vaatamata erinevate tolmutõkete paigaldamist oli kogu elamine puidutolmu täis. Järgmine päev tõime rendist ka tööstusliku imuri, sain õhtu otsa lihvitud tubade tolmutõrjega tegeleda. Ning veel järgnevad päevad kulusid kogu ülejäänud elamise koristamisele. Vastik on see puidutolm.

Kasutasime Osmo õli 3123 Gold Ahorn ja läbipaistvat täismatt õlivaha.
Õlitamine läks suhteliselt kähku. Mees pintseldas toonitud õli maha ja mina nühkisin, peale mõningast imbumisaega, lapiga kogu põranda üle. Umbes 60 ruutmeetri õlitamise tööaeg 2 tundi.
Peale kuivamist õlivaha kiht, millele järgnes veelkord õlivaha kiht. Niisiis kokku kolm katmist – toonitud õli + värvitu õlivaha + värvitu õlivaha. Tulemusega võib rahule jääda. Värvitoon sobilik ja põranda üldine välimus täitsa lahe.

Mõningad tähelepanekud omast kogemusest:
1. Lihvimise ajal tolmumask hädavajalik, meil olid olemas.
2. Lihvimist alustada põranda keskelt kuna esialgu tahab masin minna kuhu tema tahab, mitte kuhu sina tahad. Meil kipsseinas mõlk.
3.Viimane lihvketas peab olema suhteliselt peenike (meil oli 120). Kui teha jämeda paberiga ja hiljem toonida põrand tumedamaks jäävad näha lihvimise jäljed. 120ne ketas sobilik üldiselt aga mõned kohad oleksid võinud olla sellega rohkem tehtud.
4. Vajalik väike taldlihvija kuna suure masinaga nurki ei saa teha. Meil massin olemas ja liivapabergi oli valmis varutud.
5. Suurele lihvijale sobilikud lihvkettad ehituspoes tunduvalt soodsamad kui rendist kaasa ostes. Me tagastasime enamus rendist võetud kettaid.
6. Kettad on kahepoolsed ja meil kulus neid kokku 6 vist. Kasutuses olid erinevad: 60, 80, 100, 120
7. Lihvimise ja õlitamise vahel ei tohi põrandale kukkuda veetilgakestki. Toonitud õli toob need kohad esile. Meil käib kass vannis ja sealt tulles tuterdas oma märgade käpakestega põrandal, nüüd on templid maas.
8. Lihvimise käigus pragudesse läinud puidutolmu ei ole vaja meeleheitlikult sealt kätte saada, peale õlitamist muutub see kõvaks täiteks.
9. Toonitud õli veidi paks, meie lisasime sellele natuke vedeldit.
10. Vaadates Osmo õli hinda, võiks see ise põranda ära õlitada. Meie pidime siiski ise seda tegema.

2 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Oi, see on nii suur asi, kui ehituse juures jälle mingi sammu edasi saab astuda!
Kõik muu ebameeldiv ununeb, aga seda põrandat silitad ikka tükk aega:)

Anu ütles ...

Selles on sul õigus, ebameeldiv ununeb. Ja paljajalu mööda puitu on ikka kordi mõnusam käia kui näiteks laminaadil tatsata. Teine korrus meil laminaadiga ja võrdlus omastkäest võtta. Vaeva oli aga asja asi.