Kevad ikkagi tuleb ka sel aastal, tasapisi, aga tuleb. Juba mitmendat hommikut paistab päike ja blogidest võib lugeda järjest enam kevadisi teemasid. Väga lahe. Kuigi olen arvamusel, et see metsik lumi ei kao niipea, vähemalt meie suhteliselt varjuliselt krundilt, ja tekitab paljudele aiaomanikele veeuputusi ja rohket peavalu, on ikkagi ka minus tärganud lootus näha peatselt kevadet. Linnukesed juba sidistavad.
Mõni aeg tagasi avastasin keldris, et mu ratsuritäht on väiesed leheotsad välja ajanud. Kolisin ta keldri jahedusest sahvri jahedusse, kus ta ka õievarre tipu välja ajas. Nüüd toas venivad lehekõrvad jõudsalt ja ka õit näha on lootus.
Eelmisel aastal toodud potinartsissi sibulad, mille ma peale õitsemist sahvrisse tõstsin ja sinna täiesti ära olin unustanud, olid ämbripõhjas rohetutid pähe ajanud. Toppisin nad mulda ja ootan huviga kas ka õitsema hakkavad kunagi, kunagi kevadel ehk.
1 kommentaar:
nice blog,hello from finland,Kempele,Sari K.
Postita kommentaar