Veidi pahur, veidi kurb.

Täna oli ilus ilm, rookisin JÄLLE lund. Juba mitu päeva pole juurde sadanud, aga rookida on ikka veel. Kui esimesed kaks nädalat vehkisin labidaga innukalt, siis praegu ei taha sellest enam kuuldagi. Valgest ollusest on siiber. Ma ei jaksa enam labidatäit lund sinna üles "mäkke" visata. Tõsised vallid on juba. Tagaaias pole meil ühtegi rada sisse kaevatud ja sinna üldiselt asja pole. Kuna me krundil aeda ümber pole, saavad metsloomad vabalt ringi liikuda, kährikpoiss, selline kohev ja töntsakas, käis nädalake tagasi lausa trepi ees, siis kobis kassi-august kuuri alla ja kolistas seal ringi. Revideerimise lõpetanud, tegi pähe tähtsa näo ja kadus kuuri taha pimedusse. Kuuri taga lumes on vaid metskitse-kiirtee ja jänespoisi käpajäljed. Võtsin kätte ja läksin sinna ringkäigule. Toppisin püksisääred korralikult saapasse ning astusin. Hästi astusin, põlvini lumme, mauhhh.
Selge, see rännak ei saa lihtne olema. Sellegipoolest jätkasin teekonda, oli ju plaani võetud mõne pildi tegemine. Esimene pilt. Jänes r...k on mu noored õunapuud ära närinud. Noor botaanik selline.
Sügisel olin tubli, katsin noorte õunapuude tüved, et jänksid neid nahka ei pistaks. No ma ei tulnud selle pealegi, et lund niiiiiii siga-palju maha sajab ja ma pean kogu puu kinni katma. Nüüd jänes itsitab metsas, et vaat kus loll. Ja nagu talle õunapuudest vähe oleks olnud, mu üks ja ainus ploom, eelmine kevad istutatud puuke, on kah talle ette jäänud. Oksad ära järanud ja mulle tasuks jätnud mõned oma pabulad.

Ma jänesepraadi ei armasta, aga hetkel on küll tunne, et pistaks ta ahju!

Kitsed on tuhninud segi kogu mu komposti (laiali laotatud mdalamasse kohta), kui lund vähem oli, oli näha, et mitte ei söödud vaid puude alt kokku korjatud õunu, vaid tuhniti segi kogu pinnas. Olgu kuidas on, mul pole kahju ka. Praegu on lund aga nii palju peale tulnud, et näha on vaid kratsitud lund, pinnaseni, või millegi toitvani välja pole jõutud kaevata.

Mul kohe kahju. Hea meelega viiks neile midagi, no mida? Kust ma saaksin vedigi heina, et neile võpsiku äärde sissetallatud raja serva viia?!

Täna nad jälle jooksid läbi me hoovi, kuuekesi. Ma ei saanud kahjuks kõiki korraga pildile kuna nende vahemaa venis väga pikaks.

No ja mu fotokas kah, siis kui on vaja mitu pilti järjest teha ja ruttu reageerida, on temal aega küll. Fokusseerib ja mõtleb ja... Ahh! Uut on vaja. Zuumida ei saa sellega üldse, siis jäädvustub vaid udukogu.

Ringkäigust veel mõned pildid.

Kuuri lumine katus päikeses

Lumi hoiab puust kinni kümne küünega, et mitte maha prantsatada
Seen

Kitse-kiirtee läbi tagaaia

Lumi kiigub, ka tal on oma lõbustused