Pool päeva kapsamaal

Eilne vihm tegi head, loodus on tunduvalt värskem ja virgem. Hommikupoolne ja lõunane ilm ei olnud kuigi ilus - väga kõva ja külm tuul oli. Ei kippunud vara õue, poolest lõunast alles. Alustasin kasvuhoones, seal oli tuulevaikne ja mõnus, kastsin ja korrastasin. Kõik, mis roheline, sirgub. Muru kasvamist on kuulda, poeg tuli koolist ja summutas selle heli muruniiduki põrinaga, mina aga võitlesin kapsamaal sirguva umbrohuga. Edukalt. Kogu kapsamaa sai rohitud - esimene ring peal. Küll mulle meeldib mitte väga suur aiamaalapike ja laisa inimese meetod ehk peenravaip. Rohimist palju vähem ja jõud käib suurema vaevata üle. Ei jõudnud hakata mõtlemagi, et rohimine tüütu ja vastik kui oligi juba tehtud.

Siiani oleme salatiroheliseks saanud karulauku ja murulauku. Nüüd on ka sibulad ilusad, parajad poisid ning salat kasvuhoones salatisse rändamiseks valmis. Oi kuidas mulle see meeldib, et värsket oma aiast saab. Till on veel tillu aga kasvikus kasvab jõudsalt, välja sai hiljem pandud, seal alles tärkab. Redis kujundab vaikselt juurikat ümaraks. Marineerimis sibulad ka poevad mullast välja. Porgand, hernes ja peet on  juba ilusasti väljas. Kõik kapsad (varane, hiline, lill ja roos) kosuvad kenasti, ükski taim välja läinud ei ole. Aeduba on vist veidi külma saanud kahel taimel alumised lehed kollased ja vars pruun. Päevalilled on tugevad. Kurgitaimed venivad silmnähtavalt pikemaks. Tomatitaimedel on juba üsna palju vilju küljes.

Oi. Ma tänase päevaga rahul. Tööd sai tehtud, tulemus näha ja silmale hea vaadata, üle ei pingutanud, enesetunne hea, linnas käidud, terrassil kohvitatud ja lehte loetud. No mida sa hing veel ihkad!

Vihm

Sajab, sajab, sajaaab!!! Lõpuks ometi hakkas sadama! Sajab mõnuga ja loodus rõõmustab! Muudkui lubas ja lubas, pilvi nägime palju, aga korralikust sajust jäime ilma. Pilved, mis silmaulatuses kogunesid, hajusid  ikka ja jälle laiali või pöördusid meist eemale. Pidin ise vihma mänge mängima joostes aias kastekannu ja voolikuga ringi. 

Väljas on külm ja tuuline, temperatuur küündib vaevaliselt 9 pügalani. Toas oli jahe, kaminasse ja pliidi alla võlusime tule ning teeme tubaseid toimetusi. 

Tulpide ilu

Osa tulpe on juba õitsemise lõpetanud kuid siiski kestab veel see aeg, kus saab nautida tulpide õieilu. Mul ei ole neid palju, enamus alles eelmisel sügisel soetatud. Praegu õitsevad:

Flaming Parrot

Salmon Parrot

Black Jewel, mis ei olegi must nagu ma lootsin

Esperanto

Queen of the Night. On veninud väga pikaks ja kipub lamanduma

Leer Van Der Mark

Greenwave

Ja veel mõned nimetud

Kokkuvõte päevast

Ja ongi õhtu käes. Hommikune plaan sai enamjaolt täidetud. Marjapõõsate alused on puhtad. Nende rookimisele kulus tunduvalt rohkem aega ja energiat kui arvasin. Viimati puhastasin neid ei-tea-millal. Eelmisel suvel mõtlesin, et las kasvavad rohus, küll niidame, aga peale selle aasta esimest niitmist jõudsin ikkagi arusaamisele, et on kergem niita ja silmale ilus kui põõsaalused puhtad. Karusmarjapõõsas enne ja pärast:

 

Viis tomatilast "Minibel" istutasin suurtesse pottidesse ja jätsin kasvuhoonesse. Pidasin sealhulgas plaani, kuhu ja kuidas kasvikusse riiulit tahan ning loomulikult imetlesin tomatitaimi.

Lillepeenardes tuhnisin isuga. Ma olin tõeline umbrohuhävituspataljon. Lisaks tõstsin mõned asukad ringi ja korjasin ühte punti kokku isekülvanud ja õitsema hakanud võõrasemapojud. Kui peenrad puhtad, oli hing rahul ja silmal ilus vaadata. Erliselt meeldis mulle lihtne võõrasema, mis teist aastat õitseb.  

Kui eelmisel aastal külvasin kirikakart ja lootsin, et saan endalegi selle armsakese (ole kuulnud, et nuhtluse), kuid olin kurb, et ei saanud sealt ühtegi taime. Täna oli rõõmupäev - leidsin ühe isendi peenra kõrvalt rohust.

Istutasin ümber  aedhortensia "Kyushu" kuna talle valitud koht oli ebasobiv. Liiga varjus suurte kuuskede all. Selleks, et üks pisike põõsas teisele kohale viia, oli vaja aega, rahulikku meelt ja korralikku labidat. Meil on siin selle maaga just nii nagu on. Enamasti ikka nii, et istutada tuleb sinna, kuhu saab, mitte sinna, kuhu tahaks. Seekord olin taas jonnakas ja istutasin sinna kuhu tahtsin. Istutusaugu kaevamise käigus avanev pilt oli üsna kivine. Peale vaadates  tundus, et need kivid sinna auku tagasi küll ei mahuks, õnneks ei olnud vajagi.

Loba hommikukohvi kõrvale

Käes hommik, järjekordne pä-äev... Ilm on päikeseline. Pere kodust ära, kes tööl, kes koolis, kes lasteaias. Mina üksinda kodus, tegelikult on kaks väikest triibulist sabalist puuris ja üks, veidi suurem triibuline sabaline õues ka, aga nemad toimetavad omi asju. Kavatsen õue minna ja  midagi korda saata. Ilm kutsub, aga sääsed, miljonite viisi sääski, peletavad. Tuleb end katta kihi päevevituskreemi alla, et mitte ära põleda ja veel paksema sääsetõrje kihi alla, et üldse ellu jääda.

Hetkel luristan mõnusalt kohvi ja pean plaani, mida tänasega peale hakata. Töid on palju, ükskõik kuhu vaadata leiab midagi tegemist vajavat. Eile alustasin lillepeenarde teise rohimisringiga ja põõsaaluste puhastamisega, nende töödega peaks jätkamagi. Saaks tänasega korda. Muru kasvab hämmastava kiirusega ja võililled murus veelgi kiiremini. Tahaks juba niitmist. Noore kibuvitsa heki all kasvab rohi mühinal ja pojengid vajavad kah ülessidumist. Homme ehk. Türi lillelaadalt ostetud õunapuu istutada - homme. Potitomatid on juba parajad poisikesed ja tuleb suurematesse pottidesse istutada. See töö jääb õhtuks. Terrassi serva alla vaja paekive laduda.  Eelmisel aastal alustatud ja pooleli jäänud lillepeenra äärde kive vedada, peenar läbi kaevata, mulda juurde tellida. Veel koristamata plats hoovis korda teha.  Ei tea millal nendeni küll jõuan...

Nii võib siin õhtuni töid üles loetleda, aga see ei anna mingit praktilist tulemust ja edasiminekut. Vägem mögež, rohkem tegež. Lähengi nüüd tegude peale.

Päeva tööd ja aiamaal toimuv

Eile sain siis lõpuks kätte nädal metsas elanud Kevadtormise mehe. Koju tulles kadus ta vaikselt magamistuppa ja näole näitas alles täna hommikul. Mehe  tulek ja väljapuhkamine andis kohe hommikul lootust, et täna saavad tehtud tööd, mis karjusid mehise käe järgi. 

Proovisin nädala sees muruniidukit käivitada aga kuna see tegi hirmuäratavat häält ja murusuunaja oli kadunud asjade hulgas, siis ei tulnud mul niitmisest midagi välja. Esimese asjana vaadati üle muruniiduk ja kui rohi piisavalt kuiv tundus, avasime niitmishooaja. Rohi oli nii pikk, et kahtlesin, et niiduk sellest jagu saab polnud hullu midagi. Pool tagaaiast niidetud, andsin ohjad poja kätte, ta vantsis läbi kogu muruala ja kõik sai üle käidud. Aial kohe teine nägu. 

Kasvuhoone sai ukse- ja aknakinnitused ning mõned veel puudu olnud liistud, et tuul kilet naabrite õuele ei viiks.

Suurem osa päevast kulus vanade  kreekide ja kirsside maha võtmisele ja okste põletamisele. Päike lõõmas ja lõke kuumutas, uhh, vot see oli palav olemine. Lohutuseks tõin õitsevaid kirsi oksi ka tuppa, need on fantastiliselt ilusad.

Tomatitaimed, mille oma kallilt  vanaemalt emadepäevaks sain asustasin kasvuhoonesse. Nädal aega olen käinud nendega nagu kass poegadega – hommikul kasvikusse ja õhtul tuppa. Nüüd siis sain nad paikseks. Üheksa taime on keskmise kõrgusega vanaema sort (nendel on nimi ka, aga ma ei mäleta), üks taim on viinamarjatomatit ja üks, mille  vanaema sai oma naabrinaiselt,  selle nime ei tea keegi. Kurgid said lavasse. Ise ettekasvatatud taimed, kolm Agnest ja kolm Aladyni. Tomatid katsin igaksjuhuks ööseks kinni.

Sibul on vahvad rohelised ninad mullast välja pistnud ja redis kasvab ka kenasti. Piparmünt, mis oma kasvualast välja oli trüginud ja mille ma uude kohta siirdasin, on jõudu kogumas, tõeline umbrohi aga oi kui maitsev ja hea lõhnaga umbrohi. Salatitaimed kasvuhoones tunnevad end hästi, kuid välja istutatud taimed on saanud külmarabanduse, need tuleb asendada ja katta. Rabarber on juba päris suur, usun, et varsti mulksub meil rabarberivein nurgas.

Et oleks kindel koht, kust hiljem vaadata, panen kirja ka nädala sees maha pandud juurikad. Peet, porgand Nantes 4  (15.05) ning herned Herko ja Kelvedon Wonder  (16.05). Hernestele peale panekuks pean katteloori juurde soetama,  suleliste kaitseks, et peenart tühjaks ei tehtaks.

Ilm oli täna suvine ja seda tunnen veel kogu öö, mu ära põlenud turi ei lase seda unustada.

Maaema sünnipäev

Täna, on Maaema sünnipäev. 

" Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada. Ei tohi kynda, kaevata, kylvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lyya. Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja myrinat", nii kirjutab Maavalla Koda. Lähemalt saad lugeda siit

See lihtsalt suurepärane! Mul ei olegi täna tuju midagi teha. Puhkan ja olen vihmaootuses.

Ilm on muutunud hämaraks ja lõunast lähenevad tumedad pilved, usun, et saame täna korraliku vihmasaju osalisteks. Mõni aeg tagasi oli suhteliselt tuuline, tuul on praeguseks vaibunud, puude oksad liiguvad vaid pisut-pisut.

Ohoo! Jepijee! Väljas hakkas krõbistama... Ehh... ma ei saanud lausetki lõpuni kirjautada kui ongi jälle vaikus. Aga küll ta tuleb, seda vihmakest on ju niiväga vaja.