Loen ja uudistan

pühapäev, 7. märts 2010

Diifenbahhia

Dieffenbachia
Diifenbahhia pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest ja lähistroopilistest metsadest. Neid on umbes 30 liiki. Levinuim liik on tähniline diifenbahhia (D. maculata), millest on aretatud mitmeid sorte.
Diifenbahhia kuulub võhaliste sugukonda.

Õied ja lehed
Looduses taim õitseb, kuid toatingimustes on õite nägemine väga harv juhus. Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust. Lehestik nahkjas, lopsakas, kirju. Lehe kuju ovaalne ja pikkus 15-40 cm. Pilkupüüdev on taim, millel rohelistel lehtedel kollase-valge värvilaik korrapäratute tumeroheliste täppidega.
Kastmine, piserdamine ja väetamine
Taime tuleb kasta mõõdukalt. Kui on liiga kuiv, muutuvad leheservad pruuniks, liigniiskuse korral kolletuvad lehed.
Taim armastab niisket õhku. Kuiva toa puhul on soovitatav lille piserdada, kas või iga päev.
Kevadest sügiseni väeta vähese lämmastikusisaldusega väetisega 1 kord kuus. Väetada võib vedelväetisega kuid ka kraanulite või väetisepulgaga.
Temperatuur
Alla 15°C temperatuuri korral vajuvad lehed longu ja alla 5°C võib taim hävineda. Taim vajab kasvuks valget, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukohta. Väga soojalembeste taimedena vajavad kasvuperioodil 20–25°C, talvel 17–20°C
Ümberistutus ja paljundamine
Taim istutatakse ümber kevaditi igal aastal veidi suuremasse potti huumusrikkasse mulda. Tähele peaks panema, et ta vajab happelist mulda ja pott ei tohi olla liiga suur, võib öelda, et võimalikult väike pott.
Paljundada on diifenbahhiat lihtne. Kui taim on juba vanem ja nn. „Palm” siis tuleb lõigata varrest maha ning ülemine lehtedega osa pista teisse potti, kus ta juured alla kasvatab. Samas, ei pea nii tegema just vana taimega, on võimalik ka noort taime sedasi paljundada. Vanema taime puhul, kui lehtedeta vart on palju, saab varre mitmeks jupitada ja ka lehtedeta varrejupid eraldi potti pista. Võib kasutada stimulaatoreid, et juured kergemini ja kiiremini alla tuleksid. On ka sorte, mis annavad juurtest võsusid, mida kerge iseseisvateks taimedeks jagada.
Erihooldus
Vähenõudlik. Taime noorendamiseks lõigatakse latv maha jättes järele vaid 10cm tüüka. Nii saadakse mitmeharuline kohev taim. Vanemad taimed ajavad alumised lehed maha ja nii saab lill palmi välimuse. Kui aga lehed, mis maha langevd, on noored ja värsked, võib süüdistada kuiva õhku ja ka tuuletõmbust.
Kõik taimeosad on mürgised. Hooldamisel (pügamisel) soovitatav kanda kummikindaid. Taim on ohtlik oma mürgisusega ennekõike koduloomadele ja pisikestele lastele kes teadmatuses võivad mürgiga kokku puutuda - enamjaolt taime lehti närides. Sellisel puhul on suu limaskesta põletus ja paistetus kindel.
Asukoht toas
Sooja ja niiskuslembene poolvarjutaim. Taim saab hakkama ka väheses valguses ja seega sobib hämaratesse kohtadessegi. Ta ei taha tuuletõmbust ega otsest päikest, tuuletõmbuses kolletuvad taime alumised lehed ja päike põletab taime lehti kergesti.
Minu diifenbahhia
Diifenbahhia on mul suhteliselt „värske” taim ja ega ma tea temast eriti palju. No teoorias ehk midagi tean aga praktika peaaegu olematu. Asukoht on tal poolvari, võib öelda isegi, et pisut hämar. Peaks ta peremasse kohta viima, kuigi nad pidavat edukalt hakkama saama ka väheses valguses. Kastnud olen teda vist liialt, kuna mõni aeg tagasi oli mitu-mitu lehte kolletama hakanud. Aga kas on viga valguse puuduses või ülekastmises, ma ei tea. Pigem vist ikka ülekastmises. Kuigi kastan omaarust normaalselt, muld on pidevalt niiske ja drenaash on hea, piserdan teda ka aegajalt. Korjasin kolletanud lehed ära ja jälgisin teda, katsusin mulda, pealt oli veidi juba kuivanud aga sügavamal veel niiske, ei julgenud kohe kasta, lasin veel olla. Kaks nädalat hiljem oli muld kuiv ja viisin lille veevanni. Nüüd on aga lehed otstest pruuniks minema hakanud. Saa siis aru, ülekastmine, kuivus, mina ei oska seda elukat kasvatada. Ahh, et vähenõudlik ja kerge hooldada. No ma ütleks, et vastik mürgine kapriisitar. Plaanisin kevadel ühe kolmest tüvest maha lõigata, et ta siis hargnema hakkaks, tahaks kohevat taime. Hehh, ma kohe ei tea, mis peale hakata, kas julgen noa sisse lüüa, sureb päris maha. Esialgu püüan rohkem-vähem kasta kui seni, vaatan, mis moodi ta millelegi reageerib. Võiks uue asukoha otsida, äkki talle lihtsalt ei meeldi praegune asukoht. Kole mürgise taimena ei tahaks aga samas teda lapsele kättesaadavaks teha, plika alles aastane ja paras kraaka, pistab veel taime suhu, seda jama küll vaja pole. Murelaps on see mu diifenbahhia.

10 kommentaari:

Köögikata ütles ...

On jah kapriisne. Mul kunagi oli ja pirtsutas ka, kuni lõpuks otsad andis. Mürgine pidi ka olema jah, aga mu keskmine plika, kes tookord kah umbes aastane oli, nätsutas ühte lehte päris korralikult, kuni jaole sain. Õnneks ei olnud miskit hullu, ehkki ma tookord seda mürgisust ei teadnudki ja mingeid trastilisi abinõusid käsile ei võtnud.

Unknown ütles ...

Sain nüüd kuu alguses sünnipäevaks ühe sellise. Ei tea kas on mingi haigus talle kallale roninud või milles asi, aga all mullapiiril tüved nagu mädaneks :S Ei oska nagu midagi teha ka :( Lehed ilusad rohelised, ei ole pruunid ega kolletu kah!

Anu ütles ...

Minu lillega on häda ja viletsus. No nüüd kuivavad ja kolletuvad lehed korraga. No mitte kui miski talle ei sobi.

Unknown ütles ...

Aga Sa ürita sisse viia mingi kindel kastmise režiim. Mina kastan pühapäev ja kolmapäev. Vett panen otse ainult alla taldrikule sellise koguse mis umbes tunniga ära joob. Ning umbes korra või kaks nädalas ka pritsin lehti. Tundub, et meie omale selline süsteem sobib :)
Otsene kevadine päikese valgus pidi ka lehti kõrvetama...kuskilt lugesin.

Mädanik tundub, et on ka lahkunud...igaks juhuks ikkagi üritan ühe pisikese varuks kasvama panna :)

Anonüümne ütles ...

Endal kah Diifenbahhia sort Exotica Compacta.
Ütleks et ümberistutamine praegu kus pole kevad sobis talle. Mis puudutab kastmist siis kastan siis kui meelde tuleb ja seda mitte tihemini kui kord pooleteise nädala tagant. Tuleb märkida, et tublisti oleneb see sellest kui suures potis lill on. Mul on lill kuuekesi ühes potis 2 suurt kohevat taime ja 4 poega. Poti läbimõõt on kusagil 24 cm risti potil ülevalt. Tõendan, et paljundamine on niisama lihtne kui lõikad tükkideks ja surkad mulla sisse. võtab niksnaks juured alla. Kui proovisin vette enne panna esimese taimega siis kulus peaaegu 2 nädalat enne kui korralik juurekesehakatis all oli. Aga ilma vette panemata kasvas lill kohe edasi. Mürgisus. Ei oska öelda. Mul 9 kuune käib teda paitamas sest lill on maas kuid mürgist paistes pole kunagi olnud ja kui istutasin ja mässasin olid käed paljad ning ei kõrbenud midagi kui valge mahlake käepeale sattus. Ka ei pesnud ma kohe käsi. Tõsiküll ei mekkinud ma mahla. (juuvist liiga vana ja tark et mitte mekkida asju).
Temperatuurikohapealt andmed klapivad. Meeldib olla toanurgas kus kergelt päike seinapeegeldusest peale satub. Radikalähedusse ei tohi panna.. !!! Tuuletõmmet teen kodus iga päev korra ja tal on suht ükskõik olnud. Ma ei tea millist tuuletõmmet silmas on peetud. aga kogu korteri aknad korraga lahti ja tuul vuhiseb nagu kole ei sega teda.
Üleüldiselt vahet pole kas on mürgine taim või mitte. Lilled polegi mõeldud söömiseks ja meldib mulle selle taime juures see, et kasvab nii kiiresti et hirmus. Sain jupikese enne suve ja nüüd on nii suur et pidin hakkima hakkama. Pidi oma suurte lehtedega õhku väga hästi toas puhastama. Pean nõustuma. Soovitan taime

Anonüümne ütles ...

Minu kaheaastane lill otsustas igatahes õitsema hakata- nii õnnelik, kui loen siin kommentaare ja materjale- et harva õitseb kodustes tingimustes. Täitsa kummaline, et väidetakse, et kapriisne- ei ole ma midagi erilist teinud- kastan kord nädalas, ümber pole kordagi istutanud selle kahe aasta jooksul, asub täitsa akna all(keskpäevane päike paistab peale), korra olen ainult ladva maha lõiganud ja sinna samasse potti pistnud- ka see kasvab mühinal. Peenemat sordinime ei oska öelda- vanatädi käest sain pistiku ....

Urmo ütles ...

Täitsa naljakas, aga avastasin ka oma korterist elutoanurgast sellise eluka, kui oma praegusesse üüripessa kolisin :) Arvasin mitu aastat, et tegemist on mingisuguse palmiga. Nüüd tuleb siis välja, et hoopis keski diifenbahhia.

Tegelikult hakkasin asja uurima seepärast, et pool aastat veel ja ta lööb oma ladvaga toa lakke augu. Tegelikult on mul ju nagunii suvel remont plaanis, aga augu katmine on siiski tunduvalt kulukam ja seetõttu ettenägelikult otsisin alternatiive. Nii et täitsa meeldiv on lugeda, et see kaelkirjak naudib skalpeerimist.

Tegelikult olin ta pärast juba aastaid mures. Nimelt ta elutseb jube väikses potis oma kõrguse kohta. Ja selleks, et tasakaalu hoida ja, et mitte temast roomajat teha, olin sunnitud ta niidiga seinakülge siduma. Talle see vist algul väga ei meeldinud selline sadomaso. Aga no mulle ka ei meeldi kui ta mööda korterit roomama hakkab.

Muidu saame täitsa hästi läbi. Õhtuti vaatame koos telekat. Tema piilub kapitagant/toanurgast, mina pehmelt diivanilt. Vahel mõtlen, et vaene taim - peab terve elu nurgas passima ja minu kõhutuultest rikastatud õhku puhastama. Mäletan, kui ma lapsena koerusi tegin, siis pandi mind ka nurka. Huvitav, mis koerusi tema teinud on, et korteriomanik ta sedasi nurka pani?

Tegelikult on mu sõbral vähe imelik vars, kui ma siinseid pilte vaatan. Nimelt on see vars mulla pinnalt 15-25 cm keerdus. Seega pole väga ime, et sedasi raske tasakaalu hoida. Proovige ise ühe keerdus jalapeal seista.

Juua saab ka siis kui mul laiskus üle läheb. Korteri omanik küll mainis, et piisab ka korra kuus kastmisest, aga ma vähe virgem sell. Kastan teda sama tihti kui miskeid kaktuseid. Huvitav kas nad ikka on kaktused, või on neil ka mingi peenem nimi?!

Mürgisuse kohta ei oska küll midagi kommenteerida. Kui temaga koos elama hakkasime, siis mul polnud mingit isu teda salatiks teha. Kuid olen tähele pannud, et selline läppunud hingeõhk on tal küll. Hea, et aken kõrval on.

Aga see on vahva, et seda va diifenit nii kerge paljundada on. Tuli kohe mõte teha terve istandus ja neid siis kinkima hakata - mugav ja odav lahendus ju. Lähed sünnipäevale ja võtad potiga kaasa. Seega sugulased, sõbrad, tuttavad - hoidke alt! Kui minult kinki ootate, saate kohe diifenbahhiat! :D

Anonüümne ütles ...

huh, nii vana teema,aga jagan ka oma rõõmu diifenbahhia näol.
olen seda lille kasvatanud umbes kümmekond aastat. eelmisse koju tõi selle mu ema. taim hakkas jubedalt varre pikkust viskama. lõikasin aga maha ja surasin uuesti mulda ja nii päris mitu korda. lõpptulemuseks sain hästi ilusa suure laia põõsa.. oma uude koju võtsin sealt ühe poja ära. niisamuti surasin mulda ja hakkasin kohta otsima kuhu panna. panin ta suht akna kõrvale. ja kukkus ka seal kohe vohama, nüüdseks olen ka paari aasta jooksul 3korda lõiganud kuna hakkas potis ümber kukkuma. kevadel istutasin taime ümber, leidsin mingi spets mulla. pott on umbes 30-40cm läbimõõduga. tänaseks päevaks on mul 1 ilus meetrine vars, 1 vähe väiksema ja üks vars mis ajab 2kohast lehti, mis on minu kasvatamise puhul esimest korda. ja täna jälle kastes paistis mulla seest roheline täpp. kaapisin mulla pealt ära ja ajab ka sellel keskmisel taimel teise lehe ka välja :P.
kasvatamisel nagu midagi erilist polegi, talvel seisab toa nurgas. suveks olen kõik lilled tõstnud rõdu peale. vihmase ilmaga lasen vihmal kasta ja peale sadada ja tundub et talle see meeldib. talvel muidugi teen ka vihmavanni kui meeles on.
aga muidugi kui kellelgi küsimusi või miskit võib mulle kirjutada ka :)
Kristel0007@gmail.com

Anonüümne ütles ...

Muide meeldib diffenbahhiale laiem ja madalam pott, et oma lihakaid juuri laiutada. Sellise potiga (kausiga) sesab ta palju paremini püsti ka. Kui kauss on väga suur, jääb lehtede muster rohkem rohelise kasuks ja heledaid laike napimalt. Aga kasvab mühinal. Olen kasvatanud neid kahte erinevat sorti. Ja ühte neist juba üle 35 aasta. Olen paljundanud ja kõikidele soovijatele ja suguvõsale jaganud. Eriti mõnus on talvisel ajal oma troopilises nurgas veeta, kus diffenbahhijad olulisel kohal.

Unknown ütles ...

Nii lõbus lugemine teeb terve päeva rõõmsaks. Aitäh, Urmo!
Mina leidsin oma Diifi trepikoja ukse eest. Külmetas -17 kraadises pakases, kilekotis koos kämblatäie mullaga. Hale oli mul teda niimoodi näha. Tõin tuppa, otsisin talle poti ja tegin leigest veest ning uuest mullast talle pesa. Kolmest lehest üks ei pidanud vastu ja suri. Nüüd on täpselt kaks kuud möödas ja kasvatanud omale 2 uut lehte juurde. Tunneb ennast väga hästi arvatavasti. Algul oli köökus, et mitte öelda küürakas. Nüüdseks on selja sirgu ajanud ja pürgib kõrgustesse. Kasva kaunitar!