Loen ja uudistan

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Külm ilm ja veekriis

Väljas on ikka korralik talv. Lumi krudiseb saapa all ja käre pakane värvib ninaotsa punaseks. Õues väga kaua olla ei taha ning käin seal just nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Toas istuda ja aknast välja vaadata on soojem, ilus ka, läbi suurte puude sirutab päike oma heledaid kiiri, lumi sätendab silmi pimestavalt. Just eile õhtul piilusin läbi katuseakna välja, taevalaotus oli selge, täpselt pooleks „lõigatud” kuu ja tähed - ilus. Miinused küündivad 27 pügalani ja veidi pealegi, no vähemalt meie termomeeter on registreerinud sellise külma. Iga päev saab korralikult pliiti ja katelt kütta. Minu jaoks on normaalne kui toas on stabiilselt 23 kraadi ringis sooja, no hetkel küll 20 ja lepin sellega. Eilegi sai kuurist katlamajja hulk puid veetud, et ikka oleks mida põletada. Igatsen soojemat ilma, ma ei ütlegi, et sula tahan, aga piisab kui on -5, ei pea ju nii mega külm olema.

Eriline üllatus oli aga see kui avastasin, et vannitoa kraanikausi kraani ei tule tilkagi külma vett. Uhh, toru jääs. Keegi peab põranda alla ronima, no kes küll, ega mitte ometi mina. Loomulikult mitte, kallis kaasa toppis end riidesse ja avas põrandaluugi. Esimeseks shokeerivaks pildiks, mis avanes oli tohutusse jääkamakasse mattunud toru. Kartsime hullemat, toru puruks löönud? Õnneks siiski mitte, vaid väike leke, mis pikema aja jooksul oli korraliku jää tekitanud. Leke likvideeritud asusime otsima järgmist kohta kus vesi jääs võiks olla. Kui torusid soojustasime olime veendunud, et ei need jäässe lähe (no ja kaks talve pole läinudki), neil korralik kasukas seljas. Nüüd oleme targemad, tuleb lahti sulatada, veel soojustada ja ka vundamendi õhutusaugud kinni toppida. Täna meil siis esmaabitööd käsil.

Kommentaare ei ole: