See roomav taimeke on pärit Peruu vihmametsadest. Toataimena hakati harilikku pitslehikut (F. verschaffeltii) kasvatama juba 19. sajandi lõpul. Mitmed rahvad tunnevad teda ka mosaiiktaimena.
Õied ja lehed
Õied on väikestes püstistes õisikutes. Ovaalsed lehed on sõltuvalt sordist, kaunite valgete või roosade soontega, mis kujundavad lehtedele võrgustiku. Lehed kasvavad laiuvalt umbes 30cm ja kõrgusega kuni 15cm.
Kastmine, piserdamine ja väetamine
Suvel hoia potimuld niiske, kuid mitte liigselt märg. Kasvuperioodil sageli piserdada. Väldi ülekastmist, eriti talvel. Pitslehiku juured on üsna õrnad ja lähevad liigniiskuses kergesti mädanema, eriti kui ruum on jahe. Potimullal ei tohiks lasta ka päris läbi kuivada.
Suvekuudel, kui taim täies kasvuhoos, väeta roheliste toataimede väetisega iga kahe nädala tagant.
Temperatuur
Aastaringselt 18-20°C koos paraja niiskusega.
Ümberistutus, paljundamine
Taim istutage ümber igal aastal kasutades mõõdukalt happelist mulda.
Kuna noored taimed näevad kenamad välja, uuendage oma pitslehikut paari aasta tagant. Pistikud (ladvapistikud) paljundamiseks võtke kevadel. Ümberistutades pane poti põhja drenaashikiht. Potiks sobib madal ja lai anum, midagi kausi sarnast, kus lill mööda mullapinda kasvada saaks. Taim on laiuva kasvuga ja mullapinnal roomates juurdub hõlpsasti võrsete sõlmekohtades. Samas võib teda kasvatada ka amplis, kus lille varred lasta alla rippu kasvada.
Erihooldus
Kuna tegemist on suhteliselt vähenõudliku lillega on tema hooldamine lihtne. Sellele madalakasvulisele ronitaimele on soojus ja suur niiskus väga olulised. Kena taime omamiseks peab teda uuenama kuna just noored taimed on ilusad. Uuendada võiks paari aasta tagant.
Asukoht toas
Pitslehik ei võta palju ruumi. Paigutada võiks madalamale asukohale, et tema ilusaid võrgustikuga kaetud lehti paremini näha oleks. Kasvab edukalt koos teiste taimedega. Sobib hele hajusvalgus, saab hakkama ka vähese valgusega kuid otsest päikest tuleks vältida. Kasvatada kas ida- või läänepoolsel aknal. Kõige paremini edeneb kaunitar niiskes soojas ruumis. Sobilik vannitoa- ja terraariumitaimeks.
Minu pitslehik
Ostsin mõned aastad tagasi kuna lille välimus oli sümpaatne. Olen teda hoidnud nii poolvarjus kui ka päikese käes. Päikese käes ei olnud tegelikult midagi hullu, kasvas ilusasti, ainult et kasta tuli väga-väga tihti. Varjus olles on lihtsam. Lõpuks leidis see taimeke omale koha vannitoas kapil, aknast veidi eemal aga kuna meil vannitoas üsnagi suur aken, siis valgust on seal küllaga. Aegajalt pihustan talle vett ja kui kastan siis otse dushist, nii saavad lehed mõnusa vihmasahmaka ka kätte. Vahel näpsan mõne liiga pikaks veninud varrekese lühemaks ja lehed, mille servad kuivanud, need saab ka enamasti ära võetud. Pean tunnistama, et olen aegajalt olnud mitte piisavalt hoolas kastja. Lille muld on päris kuiv olnud. Üldiselt on pitslehe lehed sellised krabisevad nagu paberist, aga kuiva mulla tõttu langevad nad longu ning on pehmekesed. Peale järjekordset kastmist taastub lill kiiresti. Niisiis võin väita, et lill talub ka mõningast kuivusmomenti. Õisi mu pitslehel pole olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar